E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

Tõeline revolutsiooni IT-maastikul (GUI)

Üks suurimaid muutusi arvutite ajaloos oli graafilise kasutajaliidese ehk GUI kasutuselevõtt. Enne kasutati arvuteid peamiselt käsurea kaudu, mis eeldas kasutajalt tehnilisi teadmisi ja spetsiifiliste käskude meeldejätmist. Teisisõnu ei olnud arvuti kasutamine tavainimese jaoks just eriti intuitiivne.

Seitsmekümnendatel töötati Xerox PARC uurimiskeskuses välja GUI esimesed alged. Samal ajal loodi ka Xerox Alto arvuti, üks esimesi süsteeme, mis kasutas aknaid, menüüsid ja arvutihiirt. Kuigi need lahendused ei olnud kohe kommertsedukad, mõjutasid need tugevalt hilisemaid personaalarvuteid.

GUI muutis arvutite kasutamise oluliselt lihtsamaks. See omakorda alandas arvuti kasutamise läve ning aitas personaalarvutitel jõuda kodudesse, koolidesse ja kontoritesse. 1980. aastatel aitasid Apple Macintosh ja hiljem Microsoft Windows muuta graafilise kasutajaliidese arvutite juures standardseks.

Oma ajast ees olnud lahendus (Videotelefon)

Videotelefoni idee on tegelikult omajagu vana, juba pärast telefoni leiutamist hakati mõtlema, kas oleks võimalik ka helistajat näha. Kahepoolset videokommunikatsiooni demonstreeriti esimest korda 1930. aastal AT&T laboris, kuid tollel hetkel oli see ülemäära keeruline ja kallis tehnoloogia.

Kuuekümnendatel proovis AT&T seda ideed ka realiseerida. Bell Labs arendas välja Picturephone-i, mida esmalt demonstreeriti suurelt 1964. aasta New Yorgi maailmanäitusel. Külastajad said spetsiaalsetes videotelefoniboksides teha videokõnesid teistele demopunktidele.

Peale aastakümne pikkust arendust jõuti selleni, et 1970. aastal käivitati valitud linnades Picturephone kommertsteenus. Kogu projekt ei osutunud aga kahjks eriti edukaks. Peamiseks põhjuseks oli kasutajate vähene huvi, paljud inimesed ei näinud videokõnede järele otsest vajadust. Lisaks teenuse kasutamine oli endiselt kallis ning seadmeid kokku kogu maailmas oli vaid mõnisada, mis tähendas, et tegelikke kontakte videokõnede tegemiseks oli väga vähe. Lisaks ei ühildunud süsteem teiste sarnaste lahendustega.

Mis selle looja peas küll toimus? (DIVX)

1990. aastate lõpus prooviti DVD-tehnoloogia peal ehitada üles kummaline ärimudel nimega DIVX (Digital Video Express). Idee oli sisuliselt teha füüsilisest filmiplaadist midagi videolaenutuse sarnast. 

Plaate sai osta odavalt, kuid neid sai vaadata ainult piiratud aja jooksul (umbes 48 tundi). Kui tahtsid filmi uuesti vaadata, pidid maksma. Selleks, et üldse plaate saaks kasutada oli vaja spetsiaalset DIVX-iga ühilduvat DVD-mängijat, mis pidi olema ühendatud telefoniliiniga, et süsteem saaks kontrollida vaatamisõigusi ja arveldada kasutajaga.

Kuigi idee pidi muutma filmide levitamist ja konkureerima videolaenutustega, ei võtnud kasutajad seda omaks. Inimestele ei meeldinud mõte, et nad “omavad” plaati, mida tegelikult vabalt kasutada ei saa. Samaaegselt kui muutusid tavalised DVD-d kiiresti odavamaks ja populaarsemaks, mis mängis veel vähem DIVX kasuks. Seega kaduski DIVX turult juba umbes aasta pärast turuletoomist.

Viited:

https://en.wikipedia.org/wiki/Graphical_user_interface
https://en.wikipedia.org/wiki/Videotelephony
https://www.earlytelevision.org/pdf/picturephone2.pdf
https://en.wikipedia.org/wiki/DIVX
https://web.archive.org/web/19980203133914/http://divx.com/